Jüri Kõre: abielu – aeguv või ajatu?

Tellijale
avatud
1
  • Eesti kuulub abiellumuskäitumise poolest ajalooliselt läände.
  • Abielu kuldaeg oli meie maal laulva revolutsiooni ajal, mil sündimus oli kõrge.
  • Eesti abielupaaridel on endiselt keskmiselt rohkem lapsi kui vabaabielupaaridel.
  • Ootused abielule pole siiski tingimata seotud laste saamisega, oluline on suhe.

Abieluettepaneku tegemine.

FOTO: Postimees

Abielu kui institutsiooni populaarsus kidub tänapäeval kogu arenenud maailmas. Sageli arvataksegi, et abielu on oma aja ära elanud. Peiede pidamisega ei tasuks siiski kiirustada.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Mis siis mõjutab või lausa ohustab eestlaste abielu, seda kõige ürgsemat institutsiooni, mis on vanem kui rahvus ja riik?

Vastust sellele küsimusele ei ole lihtne anda. Mingid mõjurid on universaalsed, puudutavad nii meid kui ka teisi rahvusi. Midagi on seotud meie Ida-Euroopa pärandiga, midagi on «meie oma».

Kui abielulisus hakkas arenenud maailmas vähenema, oli asjatundjate esmane rahustav seletus, et tegu on abiellumise edasilükkamisega. Tõsi, Eestis oli esimese abielu sõlmijate keskmine vanus 1990. aastal naisel 22,5 ja mehel 24,5 aastat, 2017. aastal aga vastavalt 30 ja 32. Muutused toimuvad siiski järk-järgult ning millenniumi põlvkonna (1980. aastate ja sajandivahetuse vahelisel ajal sündinute, ka hellitavalt lumehelbekeste nimetust kandvate noorte) abielu eelistused ei ole veel täiel määral välja kujunenud ja lõpptulemus teadmata.

Tagasi üles