Aimar Altosaar: Walk oleks Eesti-Liivimaa ja Läti-Liivimaa ühenduskoht

  • Lõuna-Eesti ääremaad vajavad arengu hoogustamiseks uusi julgeid ideid.
  • Liivimaa taastamine, mille keskel oleks Valga/Valka, näib huvitav väljakutse.
  • Reaalsed lahendused on võimalikud vaid valitsustevahelises koostöös.
  • Uus-Liivimaa, kui euroopalise tähtsusega arengupiirkond ei pruugi olla utoopia.

Liivimaa kubermangu kaart aastast 1820. Tollal asus maakonnalinn Walk üsna kubermangu edela-kirde-suunalise telje keskel ning selle tagamaa elanike enamuse moodustasid lätikeelsed.

FOTO: wikipeedia

Lõuna-Eesti vajab sotsiaalmajandusliku arengu hoogustamiseks uusi julgeid ideid. Kui vaadata ringi Põhja-Lätis ja rääkida sealsete omavalitsusjuhtidega, siis näeme, et see piirkond vajab arengutõuget veelgi rohkem.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti olid kunagi ühtne Liivimaa, nüüd aga Eesti ja Läti äärepiirkonnad, mis vajavad turgutamist. Nii eestlastele kui ka lätlastele on see ajalooline ala emotsionaalselt oluline, kuid riigivõimud on sellele liiga vähe tähelepanu pööranud. Kuna Eesti on arengus ees, palgad ja avalikud teenused paremad, siis on isegi meie mahajäänud piirkond naabritele ahvatluseks. Samas käivad eestlased Lätis massiliselt sisseoste tegemas, millest laekuv maksuraha aga ei jõua kohalikesse omavalitsustesse. Selle olukorra muutmiseks on vaja otsida lahendusi, mis sobiksid mõlemale riigile.

Tagasi üles