Peaprokurör Perling: ei ole menetlusi, mis on kusagil kapis

  • Eestis on aastas keskmiselt 5800 kriminaalasjas kahtlustatavat.
  • Lähisuhte vägivalla all kannatajad peavad teadma, et riik on nende poolt.
  • Riigireetmiste uurimist iseloomustab ülim konspireeritus.
  • Ajaloopärandi hävitamiseski võivad ilmneda organiseeritud kuriteo tunnused.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul peab lähisuhtevägivalla all kannatanu saama sõnumi, et riik on tema poolt, tuleb talle appi ja aitab. Selleks soovib prokuratuur, et lähisuhtevägivalla juhtumid jõuaksid kohtusse nädalaga. 

FOTO: Tairo Lutter

Koalitsioonist ja valitsusest olenemata peavad kohtud ning prokuratuur jääma sõltumatuks, ütleb Lavly Perling, kelle ametiaeg riigi peaprokurörina lõpeb tänavu sügisel.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kuidas avalikkusele seletada, et korruptsiooni uurimine Tallinna Sadamas võttis rohkem aega kui laevade ehitamine?

Ma jätaks kõrvale Tallinna Sadama näite, kuna see on just kohtus algav menetlus. Võtame mõne suure majandusasja. Kui leiaksime digitaalsed tõendid tundide, mitte kuudega, lüheneks menetlus oluliselt. Digitaalsus ja omaksvõtt on ka siin märksõnad. Me teeme ära tohutult mahuka töö ja võistlevas menetluses algab kõik uuesti nullist. Kui me saaks kohtus teha kompromissid seal, kus vaidlust ei ole, siis ka see aitaks kiirendada.

Suured asjad võtavad ka teistes riikides aega. Eestis on menetluste keskmine aeg alla nelja kuu. Meil registreeritakse umbes 27 000 kuritegu aastas, meil on jooksvalt 5800 kahtlustatavat. 260 inimest on kahtlustatavad rohkem kui kaks aastat. Tegemist on enamasti korduvkurjategijatega või rahvusvahelise kuritegevusega, kus oleme seotud ka teiste riikide tegevustega.

​Menetlused peavad olema läbi viidud kiiresti. Kui vaadata Rootsi ja Norra kriminaalasjade toimikuid, siis seal keskendutakse sisule, mitte vormile. Peaprokurörina võin kinnitada, et tänases Eestis ei ole menetlusi, mis on kusagil kapis. Need on kõik töös ja mõne juhtumi puhul on ka nädal liiga pikk aeg.

Tagasi üles