Miks on ühtset Eesti kooli vaja?

  • Paljud vene koolid ei taga lõpetajatele piisavalt head eesti keele oskust.
  • Koolist alguse saanud eraldatus kandub edasi tööturule ja sisetulekutele.
  • Kasvava sisserände tingimustes on vaja tõhusat vahendit ühiskonna lõimimiseks.

Keelekümbluslõimingu perepäev kaks kuud tagasi Pärnus Pernova hariduskeskuses.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Eestis on hetkel ebamõistlikult suur sotsiaal-majanduslik eraldatus eri rahvusrühmade vahel. See väljendub nii majandus- ja tööturunäitajates (nt sissetulek, materiaalne ilmajäetus, tööpuudus) kui ka sotsiaalse kaasatuse, tervise ja elukoha mustrites. Mitte-eestlaste halvem olukord väljendub ka hariduses (nt vene õppekeelega koolide tagasihoidlikumad tulemused PISA testides) ning sellega seotult ka hilisemates haridusvalikutes (kõrgkooli vs. kutseõppesse suundumine).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kuigi me näeme aasta-aastalt suurenemas muu kodukeelega õpilaste osakaalu eesti õppekeelega koolides, eelistavad siiski paljud vene pered vene õppekeelega kooli. Põhjus võib olla see, et suure tõenäosusega kannatab väga oluliselt tema kodukeele areng või oma kultuuriline identiteet – eestikeelne kool ei arvesta piisavalt õpilaste erineva kultuuriidentiteedi või keelelise taustaga ning on eeskätt orienteeritud eestlastele. Sellega võetakse aga ka eestlastelt võimalus saada kasu õpperühma keelelisest ja kultuurilisest mitmekesisusest – omandada paremini nii keeli kui ka kultuuripädevust ning saada seeläbi konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus ja edukamaks igapäevases ühiskondlikus suhtluses.

Tagasi üles