Eelarveprotsess on kummaline ja väljastpoolt nähtamatu

  • Riigieelarve menetlemine tuleb muuta läbipaistvaks ja tulemustele suunatuks.
  • Kodanike huvides on saada aru, mida riik meie ühise rahaga ette võtab.
  • Praegu on kõige tugevama mõjuga riigieelarvele valitsuskoalitsiooni leping.
  • Kaasav eelarve Tartu ja Pärnu näidete alusel võiks olla eeskujuks ka riigile.

PricewaterhouseCoopers Eesti juhtivkonsultant Tarmo Meresmaa soovitab võtta suunaks ülemineku tegevuspõhisele eelarvele, mille puhul seatakse paika eesmärgid, mõõdikuid ja rahastamise kava.

FOTO: Madis Sinivee

Riigieelarvet on peetud liiga läbipaistmatuks. Riigikogu liikmetele, eriti aga neile, kes ei kuulu valitsuskoalitsiooni, pole päris selge, mille üle nad hääletavad. Samas parlamentarism ise algaski siis, kui suveräänse kuninga rahakasutust hakkasid kontrollima seisuste esindajate kogud. Nõustamis- ja audiitorettevõtte PricewaterhouseCoopers Eesti juhtivkonsultant Tarmo Meresmaa (32) on hästi kursis riigieelarve seniste tööpõhimõtetega ning on rahandusministeeriumi töörühma koosseisus pakkunud välja tänapäeva sobivamad lahendused, et muuta eelarveprotsesse läbipaistvamaks ja kõigile arusaadavaks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Riigieelarve koostamine on muutunud väga professionaalseks ja nõuab paljudelt riigiametnikelt aastaringset tööd. Seetõttu ongi tulemuseks mahukas dokument, millest täielikuks arusaamiseks on lisaks heale riigi toimimise põhimõtete tundmisele vaja ka väga palju aega. See aga tähendab, et lisaks tavakodanikele saavad ka paljud riigikogu liikmed enne riigieelarve kinnitamise poolt või vastu hääletamist sellest vaid pealiskaudse ülevaate.

Riigieelarve menetlemisel tuleks tungida mitte selle üksikutesse detailidesse, vaid suunata tähelepanu sellele, mille üle saab tõesti avaldada oma arvamust ja mille alusel on seadusandjatel võimalik langetada sisulisi otsused. Jutt käib eelarve tegevuspõhisest menetlusest, sest konkreetselt sõnastatud eesmärgid ja nende täitmiseks vajalike ressursside üle otsustamine muutuvad edaspidi meie eelarveprotsessi peamiseks sisuks.

Tagasi üles