Asendame kuusikud lepikutega

Metsamaa jaotus. FOTO: P M

FOTO: P M

Metsastatistika järgi jagatakse kogu metsamaa kõigepealt metsaga ja metsata maaks. Metsata metsamaa koosneb omakorda lagedatest ja selguseta aladest. Lihtsalt öeldes on tegemist lageraielankidega, millel veel noort metsa peal ei ole. Ala loetakse metsaga uuenenuks (noorendikuks) siis, kui seal kasvab hektari kohta vähemalt 1500 1,3 meetri kõrgust või kõrgemat puutaime.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Aga ka metsata metsamaa kohta peetakse arvestust peapuuliikide järgi, kusjuures lageda ala peapuuliigiks loetakse seal varem kasvanud peamine liik. Võrreldes omavahel metsata metsamaa ja noore metsa peapuuliike, saame teada, mis sorti puistud Eestis viimastel aegadel raiutud metsade asemele kasvavad.*

Tagasi üles