Varssavist Taškenti, vahemaandumisega Moskvas

  • 319 päeva pärast Varssavi pakti lagunemist loodi vaakumit täitma KJLO.
  • Varssavi paktiga taotleti globaalset mõju, kuid KJLO omab regionaalset mõõdet.
  • KJLO käsutuses on 17 000-meheline kiirreageerimisüksus.
  • 2019 toimuvad KJLO õppused Valgevenes, Venemaal ja Tadžikistanis.

Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni liikmesmaade riigipead 2017. aastal Valgevenes Minskis. 

FOTO: Vassili Fedossenko/Reuters/Scanpix

Venemaa tegevus rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamisel külma sõja järel on paljuski säilitanud külma sõja aegse praktika, üritades luua alternatiivseid organisatsioone vastavatele lääne struktuuridele. ​Strukturaalse vastandumise käigus loodi muuhulgas poliitiline liit Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), majanduslik liit Euraasia Majandusühendus (EMÜ) ning julgeolekuliit Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (KJLO).

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

​See meenutab külma sõja aegset ülesehitust, kui Nõukogude Liidu (NL) eestvõttel loodi tema sõltlasriikide majandusühendus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja sõjaline allianss Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO). Mõnevõrra on vähenenud vaid mastaabid – kui külma sõja ajal olid ambitsioonid globaalsed, siis külma sõja järel on keskendutud eelkõige regionaalse mõjuvõimu säilitamisele nõukogudejärgses ruumis.

Tagasi üles