Varssavist Taškenti, vahemaandumisega Moskvas

Holger Mölder
, TTÜ rahvusvaheliste suhete dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni liikmesmaade riigipead 2017. aastal Valgevenes Minskis. 
Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni liikmesmaade riigipead 2017. aastal Valgevenes Minskis. Foto: Vassili Fedossenko/Reuters/Scanpix

Venemaa tegevus rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamisel külma sõja järel on paljuski säilitanud külma sõja aegse praktika, üritades luua alternatiivseid organisatsioone vastavatele lääne struktuuridele. ​Strukturaalse vastandumise käigus loodi muuhulgas poliitiline liit Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ), majanduslik liit Euraasia Majandusühendus (EMÜ) ning julgeolekuliit Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (KJLO).

​See meenutab külma sõja aegset ülesehitust, kui Nõukogude Liidu (NL) eestvõttel loodi tema sõltlasriikide majandusühendus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja sõjaline allianss Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO). Mõnevõrra on vähenenud vaid mastaabid – kui külma sõja ajal olid ambitsioonid globaalsed, siis külma sõja järel on keskendutud eelkõige regionaalse mõjuvõimu säilitamisele nõukogudejärgses ruumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles