Missugust Eestit me 2035. aastaks tahame?

Valgustatud pead visioonikonverentsil «Tark ja tegus Eesti 2035». Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Sadakonna eksperdi koostöös on valminud nägemus Eesti hariduse ja teaduse arenguvajadustest.

Eestlaste seas on maksvusel uskumus, et korralik haridus on hea elu eeldus. Vähemasti Kalevipoja ja Vargamäe lugudest saati on meie rahvas tahtnud tarkuse ja õpetuse varal oma lastele hõlpsamat ning õnnelikumat tulevikku pakkuda.

Kannustatuna usust, et teadmised ja oskused on hindamatu vara, oleme ikka ja jälle otsinud võimalusi, kuidas Eesti haridust ning teadust veel paremaks teha. Ilmselt ei ole ükski teine valitsemisala näinud nii palju reformimise ja ümbertegemise katseid kui haridusvaldkond.

Selle üle võib ju ironiseerida, kuid ühiskonna ja maailma kiirete muutustega kaasas käimine on ometi vältimatu. Oleme õigusega uhked oma ühtluskoolile rajatud hariduskorralduse üle, mis tagab igale lapsele enam-vähem võrdse stardipositsiooni. Nii ei seata inimese eneseteostust ja arengut liiga suurde sõltuvusse tema kodu varalistest võimalustest.

See süsteem on kaine alalhoidlikkuse ja julge uuenduse vahel parajat tasakaalu otsides seni meid küllalt hästi teeninud. Kas see on aga nii ka edaspidi?