Põhjamaade sündimuses uued trendid

Lea Danilson-Järg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündimuse suundumused Põhjalas.
Sündimuse suundumused Põhjalas. Foto: Postimees

Hariduse ja sündimuse seosed on Põhjamaades oluliselt muutunud. Naiste keskmine laste arv on haridustasemeti ühtlustunud, kuigi varem olid erinevused suured. Kõige enam lastetust esineb nüüd põhiharidusega naiste hulgas, varem oli see sagedasem kõrgharitud naistel. Meeste hariduse ja laste arvu seos on suuresti säilinud – kõrgharidusega meestel on endiselt keskmiselt rohkem lapsi kui kesk- ja põhiharidusega meestel. Ka lasteta jäävad endiselt rohkem just madalama haridusega mehed.

Kirjeldatud muutusi käsitletakse mullu ajakirjas European Journal of Population ilmunud artiklis, mille on koostanud Põhjamaade rahvastikuteadlaste uurimisrühm. Nad kasutasid uuringus rahvastikuregistritest saadud andmeid laste arvu ja haridustaseme kohta Põhjamaades. Uuring hõlmas Taani, Norra, Rootsi ja Soome naisi ning mehi, kelle sünniaasta on vahemikus 1940–1974. Varem on sündimuse ja hariduse seoste uurimine keskendunud peamiselt naistele. Kõnealusel juhul õnnestus aga tuvastada ka soopõhised erinevused ja sarnasused ning nende muutumine ajas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles