Ekspoliitik Jüri Adams on riigi reformimise suhtes varjamatult skeptiline

  • Peaminister Jüri Ratas on nimetanud riigireformi üheks prioriteediks
  • Kolmekümnendate aastate ümberkorraldused võivad olla mõnedele eeskujuks
  • Riigireformist rääkimine võib mõnel olla heaks leivateenimise allikaks
  • Jüri Adamsi hinnangul vajavad muutmist vähemalt neli riigielu valdkonda

Jüri Adams tänavu 27. märtsil riigikogu hoovis. Parlamendi eelmises koosseisus esindas ta Vabaerakonda, kuid märtsivalimistel ta enam oma kandidatuuri üles ei seadnud ning lahkus päev pärast selle pildi tegemisest erakonnast välja.

FOTO: Eero Vabamägi

Leidub ka neid autoriteetseid riigiõiguse asjatundjaid, kes suhtuvad skeptiliselt nii välja pakutud konkreetsetesse riigireformi ideedesse kui ka reformi vajalikkusse tervikuna. Kauaaegne poliitik Jüri Adams (71), keda tuntakse ka kehtiva põhiseaduse ühe kaalukama autorina, ei näe riigireformil erilist mõtet, mis aga ei tähenda, nagu poleks Eesti riigil kohti, kus king pigistab ning kus tuleks midagi kindlasti muuta.

Seevastu valitsust moodustav peaminister Jüri Ratas kinnitas eelmisel nädalal riigikogus peetud kõnes, et loodav kabinet seab riigireformi järgmise nelja aasta vältel üheks poliitilistest prioriteetidest. Kuigi see teema ei pälvinud suurt tähelepanu valimiskampaanias ega koalitsiooniläbirääkimistel, pole riigireformi vajalikkust rõhutanud poliitikud, ettevõtjad ja juristid, kellest paljud on koondunud Riigireformi Sihtasutuse katuse alla, samuti oma indu kaotanud. Valitsusjuhi lubadus toob riigireformi teema tõenäoliselt taas avalikkuse ette ja arutelu jätkub.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Pikaajaline poliitik ja riigiõiguse asjatundja Jüri Adams heidab riigireformijatele ette riigireformi mõiste liiga kergekäelist kasutamist ning selle sildi all sageli mittevajalikku ja bürokraatiat suurendavat askeldamist. Samas on tal mure mitme riigielu valdkonna pärast, mis vajaksid paremaid lahendusi. Esiteks nõuab interneti laialdane kasutamine ka muutusi ka seadusandluses ja avaliku sektori töö korraldamises. Teiseks on vaja uusi lahendusi seoses rahvastiku ümberpaiknemise ja suure liikuvusega nii Eesti riigi sees kui ka riikide vahel. Kolmandaks vajab meie haldussüsteem jätkuvalt kaasajastamist. Neljandaks leidub meil mitmeid hapuksläinud probleeme ehk lahendusi, mis 25 aastat tagasi olid mõistlikud, ent nüüd enam mitte.

Tagasi üles