Asekantsler Raivo Küüt: turvalisust loob iga inimene

  • Turvalisust ei loo üksnes politsei, vaid vaja on laia koostöövõrgustikku.
  • Sotsiaalne ennetustöö käib perekonna, kooli ja sotsiaalteenuste kaudu.
  • Turvatunde loomisel on roll nii omavalitsusel, asumiseltsil kui ka politseil.
  • Maakondlikel turvalisusnõukogudel on koostöös tähtis osa.

Vabatahtlikud päästjad on üks osa kogukonnakesksest turvalisusest ja lahutamatu osa Eesti siseturvalisusest. Pildil kustutavad vabatahtlikud päästjad tulekahju Järvamaal Roosna-Allikul. 

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

​Ühiskonnal on politsei suhtes ootusi, millele ta ei saagi üksinda vastata, ja üks võimalus turvalise elukeskkonna kujundamiseks on kogukonnakeskse lähenemise mudel, ütleb siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

​Tähistasite märtsis 50. sünnipäeva, olete palju aastaid politseiametnikuna töötanud, kas nüüd on aeg pensionile minna?

Olen oma töö kaudu politseiga seotud olnud selle taasloomise esimesest päevast, märtsist 1991 ehk nüüdseks üle 28 aasta. Pensionile jõuab alati minna.

Kuidas on politseiametniku töö muutunud alates ajast, kui teie oma esimese lõvidega mütsi pähe panite?

Politseiniku amet on suuresti sama: tuleb olla aus, osata teha koostööd ning suuta langetada kiirelt otsuseid. Muutunud on aga keskkond meie ümber, meie arusaamad ja ootused politseile. Varem oli ootus politseile kui karistavale organisatsioonile. Alates 1990ndate teisest poolest hakkas politsei kujundama end pigem ennetavaks ja abistavaks organisatsiooniks. See nõuab lisaks kiirele reageerimisele ka ennetustööd. Peame suutma politseina järjest enam näha ette ka probleemide põhjuseid ja nendega ennetavalt tegelema.

Tagasi üles