Haridusstrateegia muudab suhteid ühiskonnas

  • Haridusstrateegiaga võib muuta õppimiskultuuri ja selle kaudu ühiskonda.
  • Haridusmuutused ei jõua ellu uusliberaalse hariduskäsitluse tõttu.
  • Haridusstrateegia õnnestumise võti on sidusrühmade koostöökultuuris.

Õpilaste sidusrühm oma õpetajat väärtustamas.

FOTO: Margus Ansu

Uue strateegia «Haridusvisioon 2035» keskpunktis pole enam aineteadmised, vaid võimestatud ning ennastjuhtiv õppija. Oma ressurssidest teadlik inimene võtab vastutuse valikute ja hariduse eest, see eeldab aga kõikide osapoolte koosloomet.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Haridusuuenduslikud ideed, mis mõjutavad kogu ühiskonna arengut, nõuavad hoiakute, uskumuste, suhete, käitumise muutust. Kui saavutame uue haridusstrateegia suhtes ühiskonnas konsensuse, muudame selle kaudu õppimiskultuuri ning suhteid kogu ühiskonnas.

Kas konkureerime, võistleme omavahel, süvendame hariduslikku kihistumist, või toetame iga inimese arengut ja andekust ning teame, et hariduse eesmärk on koosloomes ühiskonna probleemidega toime tulla, toetades ja väärtustades iga õppija arengut ning õpetaja heaolu? Kas lähtume uskumusest, et talente tuleb ligi meelitada väljast, või lähtume teadmisest, et iga inimese andekus on arendatav kogu elu jooksul ja iga õppija panus on ühiskonnale väärtuslik?

Tagasi üles