Millises suunas liigub noorte pereelu?
Nooremad põlvkonnad on saanud lapsed hiljem, kuid keskmine laste arv pole oluliselt vähenenud

  • 1991. aastaks oli sündimuskordaja eelnenud kõrgseisust viiendiku võrra väiksem.
  • Vähesest sündimusest veel suuremat rahvastikukadu on põhjustanud väljaränne.
  • Praegu kujundavad sündimuse taset 1980ndatel ja 1990ndate algul sündinud naised.

Eesti sündimuse tase ületab Euroopa Liidu keskmist.

FOTO: Postimees

Käesolev artikkel on lühikokkuvõte Allan Puuri ja Hanna Vseviovi laiemast käsitlusest, mis ilmus Akadeemia käesoleva aasta märtsinumbris. Selles antakse ülevaade sündimuse pikaajalistest suundumustest ja nüüdisolukorrast Eestis 21. sajandil ning käsitletakse ka sündimust mõjutava poliitikaga seotud valikuid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eesti sündimusnäitajaid mõjutab alates 1990. aastatest laste sünni nihkumine hilisemasse vanusesse. Sellel üldisel käitumismuutusel on tugev mõju kõigile aastastele sündimusnäitajatele – sünnitusea kasvades paistab sündimus tegelikust väiksem ja sünnitusea noorenedes, vastupidi, suurem. Euroopa piirkondade kohta esitatud võrdlusandmed lubavad oletada, et sünnitusea tõus jätkub Eestis vähemalt järgmise kümnendi lõpuni. Selleks ajaks on naiste keskmine vanus esiklapse sünnil tõusnud 29.–30. eluaastani ning ühtlustunud Põhja- ja Lääne-Euroopaga.

Tagasi üles