Jüri Luik: mitte millestki ei saa midagi, ammugi mitte kaitseväge

  • Kaitsekulutuste nominaalsuuruses on Eesti kukkunud NATOs tagumisse viisikusse.
  • Kaitsekulutusi püsivalt suurendamata me uusi võimeid arendada ei suuda.
  • Blufile panustav riigikaitse planeerimine on vastutustundetu mäng.

Kaitseväelased õppusel. FOTO: Kaitsevägi

FOTO: Kaitsevägi

Praeguse, 2026. aastani ulatuva riigikaitse arengukava 2030. aastani uuendamise eel, mis toimub sel aastal, on paslik heita pilk möödunud veerandsajandi kogemusele kaitseväe taastamisel ja kirjeldada järgmise veerandsajandi väljakutseid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Iseseisvuse taastamisel alustati Eesti kaitseväe ülesehitamist isegi mitte nullist, vaid suisa miinusest: koristamist vajas kogu saast, mille okupatsiooniväed Eestist lahkudes maha jätsid. Kui Nõukogude armee käsutuses oli 1991. aastaks 87 000 hektarit, siis Eesti kaitsevägi hõivab sellest praegu kolmandiku, seda koos kõigi harjutusväljadega. Ülejäänu on n-ö tsiviilis: endiste polügoonide ja linnakute aladel paiknevad looduskaitsealad, matkarajad, tööstuskompleksid, elamurajoonid, kultuuriasutused.

Tagasi üles