Avo-Rein Tereping: lapsed toovad õnne

  • 2019. aasta ÜRO õnnelikkuse raporti kohaselt on Eesti 55. kohal.
  • Lisandunud on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikumana kui mullu.
  • Alates 25. eluaastast kasvab subjektiivne õnnelikkus koos laste arvuga.

Õnnelikkus ja laste arv.

FOTO: Postimees

Märtsis ilmunud ÜRO õnnelikkuse raport sai ajakirjanduses üsna tagasihoidlikku tähelepanu. Küllap oli äsjaste valimiste tuhin ning sellele järgnenu sedavõrd värske ja erutav, et niisugusele «pisiasjale» nagu riikide õnnelikkuse edetabel polnud mahti eriti reageerida.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Riigi õnnelikkuse indeks on statistiline ja samas väga subjektiivne näitaja. Inimesed ju ei tunne ennast kunagi päris ühtmoodi. See, mis teeb õnnelikuks, on iga inimese jaoks erinev. Rahvusvahelises õnnelikkuse indeksis kajastub lisaks inimeste antud hinnangutele ka SKT elaniku kohta, riigis valitsev korruptsioonitase, tajutav sotsiaalne toetus, vabadus ise oma elu määrata, tervena elatud aastad jne. Õnnelikkuse näitaja kasvab, kui on rohkem neid, kes tunnevad ennast õnnelikuna.

2012. aastal ilmunud ÜRO esimese õnnelikkuse raporti põhjal oli Eesti 157 riigi seas 72. kohal. Sellest ajast oleme jõudsasti arenenud. 2018. aastal olime 63. kohal. Võrdluseks – Venemaa oli siis 59. kohal. Selle aasta raporti põhjal tõusis Eesti juba 55. kohale, edestades näiteks 68. kohale langenud Venemaad. Juba teist aastat järgemööda hoiab esikohta meie sõsarrahvas Soome.

Tagasi üles