27. mai 2019, 0:01
/nginx/o/2018/01/09/7473341t1h9633.jpg)
- Kõrghariduses tuleks inimese omavastutust hariduse omandamisel suurendada.
- Tasulise hariduse laiendamine eeldab riigi juhitud õppelaenude juurutamist.
- Tasuta kõrgharidust peaks riik pakkuma ühiskonnale strateegilistel erialadel.
TÜ professor Raul Eamets. FOTO: Margus Ansu
FOTO: Margus Ansu
Kõrghariduse rahastus ei ole piisav. Alustavate teadlaste palgad jäävad praegu alla õpetajate palgale ja teaduses napib raha. Seda probleemi on päris palju juba teadvustatud ja oluline samm positiivses suunas oli erakondade lepe, et teaduse rahastamine tõstetakse ühe protsendini SKTst.
Haridusvisiooni konkurentsivõime töörühm seadis pikemas plaanis eesmärgiks kaks protsenti SKTst ehk samas suurusjärgus, nagu me toetame Eesti kaitsevõimet.
Paraku oleme praegu olukorras, kus koolieelne alusharidus on tasuline (lasteaia kohatasu) ja kõrgharidus on tasuta. Rahvastiku arengu ja perepoliitika seisukohast peaks olukord olema täpselt vastupidine ja kõrghariduses tuleks inimeste omavastutust hariduse omandamisel suurendada.
