«Ma-ilm ja mõnda»: Hermafrodiidid ja transseksuaalid

Taimeriigis on vaid umbes seitse protsenti liikidest lahksugulised, ehk et iga isend on kindlat sugu, näiteks kõrvenõges.

FOTO: Peeter Langovits

Mitte kõik seksuaalsed organismid ei ole kindlat sugu. Hermese ja Aphrodite pojal nimega Hermaphroditus olla segastel asjaoludel olnud mõlema sugupoole tunnused ja tema auks nimetatakse tänini nii emase kui isase põhitööga toime saavaid oleseid hermafrodiitideks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Neid pole maailmas muide sugugi vähe. Loomariigis on need siiski pigem haruldased, pelgalt viis protsenti loomaliikidest arvatakse olevat hermafrodiidid. Samas on neid arvuliselt ikkagi väga palju – loomaliike lihtsalt elab maa peal tohutul hulgal. Taimeriigis on asi vastupidi, vaid umbes seitse protsenti liikidest on seal lahksugulised, see tähendab, et iga isend on kindlat sugu. Ülejäänud on sellised, kellel mõlemad suguorganid olemas (nt nii emakad kui tolmukad). Loomade seas leiab hermafrodiite peamiselt tigude ja vihmausside maailmas. Alles seksimise käigus selgub, kumba osa sa lapsevanemana täidad. Ka kalade hulgas on selliseid liike. Taimeriigis torkavad erandina silma hoopis lahksugulised ehk kahekojalised taimed – näiteks kadakas ja kõrvenõges.

Eluaeg mõlemasoolist elu elavate organismide puhul kasutatakse määratlust «sünkroonsed hermafrodiidid». Huvitaval kombel on maailmas leida ka «järgnevaid hermafrodiite», kus esimene elupool elatakse isasena ja teine emasena, või siis vastupidi.

Tagasi üles