Mida me saame õppida Liibanonilt?

Kodusõjas kannatada saanud Beirutist on suur osa uuesti üles ehitatud ning nii on tegemist iidse, kuid samas ka modernse linnaga. Foto: Vladimir Sazonov

Liibanon on väike riik, mis on kümneid aastaid olnud turbulentse Lähis-Ida geopoliitilises keerises. Riik piirneb põhjas ja idas Süüriaga, kus möllab juba kaheksa aastat kodusõda, lõunas aga Iisraeliga. Seal elab üle kuue miljoni inimese ja see on Eesti mõistes üle rahvastatud, sest Liibanoni pindala – 10 452 ruutkilomeetrit – on neli korda väiksem kui Eestil. Riik pole vaene ega ka mitte regiooni rikkaimate seas: selle SKT on umbes 56,6 miljardit dollarit, võrdluseks Jordaanias on sama näitaja 44,7 miljardit dollarit.

Liibanoni usuline koosseis on keeruline. Aastaid on seal kristlasi ja moslemeid olnud võrdselt, enne viisteist ja pool aastat väldanud kodusõda oli kristlasi isegi 55 protsenti elanikkonnast ja Liibanoni valitsus oli tugevalt maroniidi kristlaste mõju all.