Kaevandamine ajab kohalikud riigiga tülli
Riigikohtu lahend näitab kaevanduste rajajatele ja kohalikule kogukonnale suunda kokkuleppeks.

Ruu küla Jõelähtmes on üks neist paikadest, kus on kaevandamisega seoses konfliktid üles kerkinud.

FOTO: Ruu küla heakorraselts

Mai viimastel päevadel tegi riigikohus otsuse Tallinna lähedal Jõelähtme vallas loodud Ruu kohaliku kaitseala asjas. Otsus on järjekordne vahefiniš juba 15 aastat kestnud saagas, kus ühelt poolt soovivad AS Väo Paas ja riik pealinna lähedal paekivi kaevandada, kohalik kogukond ning Jõelähtme vald aga võitlevad sellele vastu.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Seesuguseid vaidlusi peetakse ka kümmekonnas muus kohas üle Eesti. Kuna omavalitsuste õigus takistada kaevandamist kohalikke kaitsealasid luues tekitab jätkuvalt küsimusi, on hea, et riigi kõrgeim kohus nüüdseks küsimust arutanud on.

2011. aastal, pärast pikka ja pingelist menetlust, andis keskkonnaamet ASile Väo Paas esimest korda loa lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivimaardlas Ruu küla piirkonnas. Kohalik kogukond vaidlustas otsuse ning sai kaks aastat hiljem riigikohtus ka võidu. Kuna kohus leidis kaevandamisloa väljaandmise otsuses vaid menetluslikke puudusi, ei kadunud kaevandamisoht samas kuhugi. 2017. aasta veebruaris võttis Jõelähtme vald piirkonna looduskaitseseaduse alusel kaitse alla – see samm välistas ühemõtteliselt kaevandamise. Ettevõtja sellega loomulikult ei leppinud ning pöördus omakorda kohtusse.

Riigikohus leidis, et kõnealusel juhul kasutas Jõelähtme vald ala kaitse alla võttes mõningaid asjakohatuid argumente ja tühistas neist lähtudes kaitseala loomise. Samas toonitas kohus, et kaevandamisoht võib olla üks põhjuseid kaitseala loomiseks ja seega võib Jõelähtme vald vigade paranduse järel ala uuesti kaitse alla võtta.

Tagasi üles