Aimar Altosaar: tervist, mehed!

Meestearst Margus Punab on väitnud, et meeste hea tööiga võiks kesta vähemalt 72. eluaastani.

FOTO: Kristjan Teedema

Liiga paljud vanad inimesed jäävad pärast töölt ära jäämist üksi ja muutuvad ühsikonna jaoks justkui nähtamatuiks. Kui naistel on sageli rohkem sotsiaalseid kohustusi ja suurem suhtlemisvõrgustik, siis mehed võivad kergemini üksi jääda ning vaikselt ja justkui nähtamatult ära kustuda. Ühiskonnas oleme aga kõik võrdselt olulised ning me ei tohiks silmist lasta ühtegi inimrühma.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vanad mehed muutuvad mingil ajal ühiskonnale nähtamatuks. Loomulikult mitte kõik, kuid piisavalt paljud, et selle pärast muret tunda. Nad on ju meie isad, vanaisad, töökaaslased, naabrid ja kogukonna liikmed, kes vaateväljalt kaovad. Isegi nende surm võib jääda vaid statistikaks, sest fakt, et keskmiselt iga viie päeva tagant lõpetab oma elu üks üle 60-aastane, ei pälvi tähelepanu.

Võime öelda, et eks ole igaüks oma valiku ise teinud ning seega valinud ka oma üksilduse ja liiga tihti elust lahkumise. Inimestena teame aga, et kaasinimeste eest tuleb hoolitseda, mis on olnud aastatuhandeid inimühiskonna üks alusseadusi.

Tervise ja enesetunde allakäik algab enamasti palju varem, kui seda märkavad lähedased või naabrid. Eestlane ei kurda ega ütle lähedastele midagi isegi siis, kui tervis logiseb igast otsast ning on juba suured valud. Eriti kinnised on mehed, kes seeläbi ka rohkem kannatavad.

Tagasi üles