Eestis on hakanud vohama saarepuid kahjustav seenhaigus

Harilik saar kasvab üksikult või grupiti hajusalt kogu Eestis, kuid moodustab puhtpuistuid ehk saarikuid harva, sest siin on tema levila põhjapiir. Saaresurma nime all tuntud haiguse eelsel ajal ehk täpsemalt 1994. aastal kattis saar peapuuliigina meie metsamaa kogupindalast umbes 0,4 protsenti, ent 2013. aastaks oli see näitaja langenud 0,33 protsendini, sest haiguse tõttu vähenes saare enamusega puistute pindala 400–500 hektarit. Saaresurma mõju meie metsadele on aga palju mastaapsem, kui neist väikestest arvudest arvata võib, sest saare vähemusega puistutes on samuti hukkunud massiliselt saarepuid. Lisandub veel selle puuliigi häving parkides ja haljasaladel ning kahju saarega seotud muule elustikule. Et harilik saar on enam levinud Lääne-Eestis, on just seal surevaid puid kõige rohkem.