Teadust ei saa mõõta tunnitööna

  • Neli Eesti tippteadlast arutavad teadustöö olemuse ja arvepidamise üle.
  • Teadustöö tulemuslikkuse hindamine peaks olema väljundipõhine.
  • Projektirahastuse piirangute kompenseerimiseks on vaja rohkem baasrahastust.

Enn Põldroosi maal "Universitas Tartuensis" (1982)

FOTO: Stanislav Stepaško

Sellest, kuidas seadus sunnib teadlasi tööajatabelit võltsima ja kuivõrd sobib teaduse tegemine projektipõhise aruandlusega, räägivad tehnikaülikooli emeriitprofessor, akadeemik Jüri Engelbrecht, Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ning arheogeneetika professor ja populatsioonigeneetika juhtivteadur, akadeemik Richard Villems.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Olen Eesti ülikoolides töötanud kokku üle 25 aasta ja mu kogemus ütleb, et tööjõuarvestuse tabeli loominguline täitmine on tavaline. Milline on teie kogemus?

Richard Villems: Minu mõnevõrra pikem kogemus Tartu Ülikoolis ja teaduste akadeemias võimaldab kinnitada, et ma ei ole kunagi puutunud kokku mingite töötunnitabelite täitmisega akadeemilisele koosseisule. Ja milleks – teadustöö tulemuste mõõduks on märksa sisulisemaid võimalusi.

Tagasi üles