Käitumisteaduste ekspert: hästi planeeritud müksud suunavad inimesi tervislike valikuteni

Tellijale
avatud
  • Inimeste otsuseid juhivad kaks süsteemi – kiire ja aeglane mõtlemine 
  • Inimese aju püüab vältida analüütilist ja kaalutlevalt mõtlemist, sest see on aj
  • Otsustusprotsessi väikeste takistuste lisamine võib aidata enesekontrolli säilit

Kiire, emotsionaalne ja alateadlik otsustamine ei allu meie kontrollile — «Jah, me tahame seda kooki!»

FOTO: Shutterstock

Inimeste otsuseid juhivad kaks süsteemi – kiire ja aeglane mõtlemine. Kiire mõtlemine on emotsionaalne ja toimub alateadvuse tasemel. Aeglane mõtlemine seevastu on kaalutlev, kuid vajab meilt teadlikku pingutust. Igal päeval teeb inimene keskmiselt 35000 erinevat tüüpi ja kaaluga otsust, millest valdav osa tehakse alateadvuse tasemel. Neist teadlikke ja kaalutletud otsuseid on väga vähe, teadlaste hinnangul kõigest 70.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Vaadake neid kooke. Kas sooviksite ampsu? Ma ei tea, millal te viimati sõite ja kui suured magusasõbrad te olete, kuid julgen ennustada, et paljudel käis mõttest läbi kiire «JAH! — andke aga taldrik», seejärel aga aeglasem järelkaja: «võib-olla siiski mitte?»Suvistel grillpidudel sai ehk pisut liialdatud, meenub ka lubadus septembrist taas korralikuks hakata.

See küsimus illustreerib asjaolu, et meie otsuseid juhivad kaks vastuolulist süsteemi, nö Süsteem 1 ja Süsteem 2 — kiire ja aeglane mõtlemine. Lähenemise on populariseerinud Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahnemani 2011.aastal ilmunud bestseller, aga psühholoogias on selline kahe paralleelse infotöötlusprotsessi teooria juba klassika. Süsteem 1 on kiire, emotsionaalne, alateadlik ja see ei allu meie kontrollile — «Jah, me tahame seda kooki!»

Tagasi üles