Otsustusvõimetud inimesed ja nügiv riik

USAs Massachusettsi osariigis ehitas hooldekodu võltsbussipeatuse, et dementsed rännuhimulised liiga kaugele ei eksiks. Sama trikki kasutab ka hulk Saksamaa hooldekodusid ja ka St George'i haigla Londonis. FOTO: The Bridges By Epoch

FOTO: The Bridges By Epoch

Kui poliitikud ja rahvatervisespetsialistid sekkuvad inimeste eluviisi puudutavatesse valikutesse, siis enamasti saavad nad kriitika osaliseks. Kriitikute peamine argument on, et riik ei pea olema lapsehoidja rollis meie eest valikuid tegemas. Nügimine tundub leebem, sest inimeste valikuvabadust ei piirata vaid üksnes mõjutatakse.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nügimine kui meetod on välja arenenud käitumisökonoomikast. Kui traditsioonilise majandusteooria käsitluses on inimene ratsionaalne olevust, kes pidevalt maksimeerib oma heaolu, siis käitumisökonoomika tugineb kognitiivse psühholoogia teadmistele. Viimase kohaselt ei tee inimesed alati otsuseid oma heaolu huvides vaid määravaks on konkreetne olukord ja keskkond. Poliitikakujundamise vaates tähendab see, et inimese valiku tegemise olukord tuleks kujundada selliseks, et parim valik oleks lihtsaim. Tervise valdkonna jaoks on see vägagi aktuaalne, sest suur osa haiguskoormusest on tekitad meie valikutega eluviisi osas – suitsetamine, alkoholi tarbimine, ülekaal, vähene liikumine. Juba ammu on tõendatud, et inimeste harimine ja info jagamine ei ole enamasti tõhus viis inimeste tervisekäitumise mõjutamiseks. Kes meist ei teaks, millised on tervislikud eluviisid! Keelud ja käsud on märksa suurema mõjuga, kuid nende seadmisel on piirid. Nügimine tunduks nagu olevat see «kuldne kesktee», mille abil riik inimesed tervislikumate valikuteni müksab.

Tagasi üles