Ligipääs tervishoiule ei peaks sõltuma rahakoti paksusest

  • Rikkamad kulutavad tervishoiule omaosalusena ligi 5,5 korda rohkem kui vaesemad.
  • Omaosalus on kõrge ennekõike just ravimite ja hambaravi puhul.
  • Viimastel aastatel on omaosaluse mõju vaesusriskile järjepidevalt langenud.

Omaosalus tervishoius

FOTO: Pm

2017. aastal maksid inimesed tervishoius omaosalusena ligi 360 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt 272 eurot aastas inimese kohta. Kogu tervishoiule kulutatud 1,5 miljardist eurost moodustas see 24 protsenti, mis on tunduvalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine, 15 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) eelmise aasta uuringust selgub, et mida suurem on omaosalus tervishoius, seda suurem on risk, et tervishoiukulude eest tasumine põhjustab inimestele majanduslikke raskusi või et inimene loobub abist sootuks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestis rahastatakse tervishoidu kolmveerandi ulatuses maksudest läbi haigekassa ja ligi veerandi maksavad inimesed oma taskust, kui käivad arsti juures või apteegis. Seda viimast nimetataksegi inimeste omaosaluseks. Õigus on muidugi ka neil, kes ütlevad, et kõik raha tuleb inimeste taskust, sest ega maksurahagi tühja koha pealt teki. Siiski on siin oluline erinevus.

Maksude kogumisel lähtutakse põhimõttest, et seda maksavad inimesed vastavalt oma maksevõimele ning sellel puudub seos sellega, kas maksu maksnud inimene tervishoiusüsteemist midagi parasjagu vajab. Omaosalusega on teisiti, sest seda maksab inimene, kellel on vaja võtta ravimit või käia arsti juures. Seetõttu öeldakse isegi, et omaosalus on haigeks olemise maksustamine.

Tagasi üles