Martin Ehala: ahviarmastus ja helikopter-vanemad jätavad lapse hinge nälga

  • Kasvatuslik ülehooldamine kahjustab laste vaimset tervist.
  • Vitsahirmu keelamine on tabuks muutnud piiride seadmise üldse.
  • Lapse aja täitmine ringidega ei korva hingelist lähedust vanemaga.
  • Kasvatuse saneerimine peab algama ühiskondlike hoiakute muutmisest.

Armastus ja nõudlikkus panevad aluse isiksuse arengule.

FOTO: Andrew Ostrovsky/Panthermedia/Scanpix

Värsked rahvusvahelised uuringud näitavad liighoolitseva kasvatuse kahjulikku mõju laste vaimsele tervisele. Martin Ehala analüüsib nähtuse põhjusi ja võimalikke lahendusi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Helikopter-kasvatus on ingliskeelses haridusarutelus kasutatav mõiste, millega tähistatakse kasvatusviisi, kus lapsevanemad justkui helikopteritena oma laste kohal hõljuvad, nende iga sammu jälgivad ja vähimagi ohu või takistuse ilmnemisel kohe appi tõttavad. See mõiste ei ole päris sama, mis eestikeelne ahviarmastus. Mõlema ühisosaks on laste ülehooldamine, erinevuseks, et helikopter-kasvatus ei jäta lastele üldse ise tegemise vastutust ja rõõmu, aga ahviarmastuse puhul ei oska või ei soovi lapsevanem oma lapse käitumisele piire seada.

Helikopter-kasvatus ei ole iseenesest mingi uus nähtus, mäletan ajakirjast Pikker karikatuure võimukast emast, kes oma võsukest ülikooli sisseastumiseksamil aitab või dekaani survestab. Tänapäeval on selline käitumine Ühendriikides ja Lääne-Euroopas muutunud lausa epideemiliseks: kui kümmekond aastat tagasi toimetasid helikopter-lapsevanemad üksnes oma alaealiste laste hüvanguks, siis nüüd on nad hakanud ummistama ka ülikoolilinnakuid. Loomulikult häirib selline surve õppejõude ja on ärevaks teinud ülikoolide administraatorid.

Ülehooldamise tagajärjed

Nii on teadustööde hulk helikopter-kasvatuse põhjuste ja tagajärgede kohta hoogsalt kasvanud. Hiljuti tehti võrdlev uuring helikopter-kasvatuse levikust USAs ja Soomes. Soomes on traditsiooniliselt antud lastele palju vabadust ja sõltumatust. Uuring vaatles, kas see traditsioon Soomes muutub ja milline on helikopter-kasvatuse mõju noorte vaimsele tervisele mõlemal maal. Vaatluse all olid bakalaureuseastme üliõpilased.

Uuring kordas juba varasemast teada tulemust, et helikopter-kasvatus mõjub laste vaimsele tervisele halvasti: neil on rohkem ärevushäireid, depressiooniilminguid, emotsionaalset ebastabiilsust ja eluga rahulolematust. Uuring näitas ühtlasi, et helikopter-kasvatus on Soomes vähem levinud kui USAs, kuid selle mõju soome noorte vaimsele tervisele on sama tugev kui Ameerikas. Küllap on helikopter-kasvatus levimas ka meil, vaadatagu kas või varahommikul Tallinna vanalinnas, kuidas lakkamatu autoahel lapsi äärelinnast eliitkooli ette sõidutab.

Liighoolitseva ja -kontrolliva kasvatuspraktika epideemial on mitu põhjust. Kõigepealt muidugi suurenenud jõukus, mis võimaldab lapsevanematel pühendada oma lastele rohkem aega ja pakkuda neile rohkem haridusvõimalusi kui vanasti. Teiseks on ühiskondliku heaolu kasv kaasa toonud järjest karmimad reeglid turvalisuse tagamiseks, mis lausa kohustavad lapsevanemaid ja haridusasutusi lastel pidevalt silma peal hoidma. Kolmandaks on ka lapsevanemad ise muutunud võimalike ohtude suhtes tundlikumaks, mistõttu ei julgetagi last omapäi kuhugi lasta. Kõige selle tulemusena ei ole viimastel võimalik oma piire katsetada ja iseseisvust arendada ning nad ongi kauem äpud.

Tagasi üles