Ülemäärasest toidust hoolimata nälgib suur osa inimkonnast (12)

Copy
Rämpstoit,
Rämpstoit, Foto: EPA/Scanpix

Kuigi toitu toodetakse rohkem kui tarbitakse, on inimkond silmitsi näljahädadega, mida põhjustab ebavõrdsus, keskkonna kahjustumine, kliimamuutus ja sõjad, hoiatab ÜRO.

Nälja all kannatavate inimeste hulk oli aastakümneid languses, kuid alates 2015. aastast on see taas tõusuteel, teatasid ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Euroopa Komisjon ja uuringukeskus CIRAD reedel avaldatud raportis.

Läinud aastal näpistas nälg enam kui 820 miljonit inimest.

Selle peamine põhjus on ebavõrdne ligipääs toidule: kui osa inimesi viskavad üleliigset toitu minema, pole teistel sellele ligipääsu või raha selle ostmiseks.

«Planeedil kättesaadav toit ulatub veidi alla 3000 kilokalorini päevas inimese kohta, samas kui elanikkonna keskmine toitevajadus on hinnanguliselt umbes 2200 kilokalorit,» ütles ökonomist Sandrine Dury.

Samuti on probleemiks toidu kvaliteet, kuna paljud sõltuvad kalorite osas liigselt rasvast ja suhkrust, mis on toitainevaesed.

«Inimesed kannatavad aina enam samaaegselt rasvumise ja toitainepuuduse all,» ütles Dury.

Raportis hoiatati, et kui praegusi trende ümber ei pöörata, läheb olukord ainult hullemaks.

Maailma rahvastik kasvab tänavuselt 7,7 miljardit järgmise kümnendi lõpuks 8,5 miljardini. Seda peamiselt juba praegugi näljases Aafrikas ja Aasias.

Linnade rahvastik peaks kasvama 2030. aastaks poole võrra, samas kui maapiirkondade oma peaks kasvama mõnes riigis enam kui viiendiku võrra.

Olukorda raskendab ka ränne, mis tuleneb konfliktidest ja looduskatastroofidest, mida omakorda teeb hullemaks kliima soojenemine.

«Toidusüsteemid, mis on ebakindlad madala toidutootmisvõimekuse, madala vastupidavuse, ressursinappuse ja poliitilise ebakindluse tõttu, põhjustavad rohkem rändeid,» öeldi raportis.

Raportis toodi välja, et mida rohkem inimesi vaesusest välja tuuakse, seda enam kasvab nõudlus loomsete produktide järele. See jällegi soodustab metsatustamist, et vabastada maad loomade ja nende sööda kasvatamiseks.

Metsade kadumine tähendab aga seda, et väheneb planeeti soojendava süsihappegaasi sidumine, mis kiirendab kliimamuutust.

«Kliimamuutuse kasvav mõju suurendab kindlasti katastroofidega seotud ümberasumist ja see võib tuua sotsiaalseid rahutusi ja konflikte kui inimrühmad uut maad, vett ja toitu otsides migreeruvad,» öeldi raportis.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles