Tippekspert: haiglate tulevik sõltub perearstidest (3)

Triin Habicht
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Nigel Edwards Viljandi haigla ees. Edwardsi sõnul peaksid haiglad, mille teeninduspiirkonda jääb alla 150 000–200 000 inimese, keskenduma pigem baasteenustele, sest väga keeruka tegevuse jaoks on neil patsiente liiga vähe.
Nigel Edwards Viljandi haigla ees. Edwardsi sõnul peaksid haiglad, mille teeninduspiirkonda jääb alla 150 000–200 000 inimese, keskenduma pigem baasteenustele, sest väga keeruka tegevuse jaoks on neil patsiente liiga vähe. Foto: Gerli Sirk

Väikese rahvaarvuga maakondadesse on vaja korraliku varustusega esmatasandi tervisekeskust – enamat kui senine perearst ja õde, rääkis Ühendkuningriigi tervishoiuekspert Nigel Edwards intervjuus Triin Habichtile.

Perearstiabi on kriisis ja pole kokku lepitud, milline on tulevikus esmatasandi tervisekeskuste ja maakonnahaiglate omavaheline suhe. Sellest ja muudest teemadest rääkis Ühendkuningriigi tervishoiu mõttekoja Nuffield Trusti tegevjuht Nigel Edwards.

Teil on Ühendkuningriigi tervishoius pikk kogemus ja olete näinud muutusi nii haiglavõrgus kui ka süsteemis tervikuna. Samuti olete palju kirjutanud sellest, mis saab haiglatest tulevikus. Millised on teie arvates kõige olulisemad muutused, mis lähema 15–20 aasta jooksul haiglaid ees ootavad?

Haiglatega toimuv sõltub suuresti sellest, mis juhtub esmatasandiga. Me näeme suuremas osas Euroopas, et esmatasand ei ole enam üksnes arst-õde, vaid multidistsiplinaarne meeskond. See tähendab palju suurema võimekusega esmatasandit. Eestis toimub samasugune areng. Hea näide on siin ka Kataloonia piirkond Hispaanias, kus esmatasandit korraldab suur, paljudest spetsialistidest koosnev meeskond teeninduspiirkonnaga 20 000–30 000 inimest (Eestile ülekantuna tähendab see, et üks esmatasandi tervisekeskus teenindaks ühte väiksemat maakonda – toim).

Samuti kasutakse esmatasandil üha enam andmeid, et kindlaks teha suurema abivajadusega inimesi ja neile vajalikku tuge pakkuda juba ennetavalt, enne kui nende tervis väga halvaks läheb. See aitab inimesi haiglast eemal hoida. Samuti väärib esiletoomist, mis toimub Manchesteris, kus ma just eelmisel nädalal olin. Seal teeb esmatasand tihedat koostööd kohaliku kogukonnaga, et inimeste elukeskkonda tervist toetavamaks ümber korraldada.

Kui esmatasandi tegevus laieneb, siis on sellel väga suur mõju haiglate tulevikule. Haiglate roll krooniliste haigustega tegelemisel väheneb ja nende ülesandeks jääb pigem toetada esmatasandit ning võtta vastutus väga keeruliste patsientide eest.

Samuti väheneb haiglaravi vajadus ja patsiendi haiglas viibimise kestus lüheneb, kui esmatasand ja sotsiaalsüsteem koostöös edukalt inimeste toetamiseks toimetavad.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles