Jeroen Bult: Holland kirjutab välistudengite keeleõppe seadusesse

  • Hollandis arutatakse seaduseelnõud hollandi keele kaitseks kõrghariduses.
  • Seaduseelnõu ajendiks oli 180 teadlase ja kultuuriinimese avalik kiri.
  • Kriitikute arvates on seadus natsionalistlik ja kahjustab Hollandi mainet.

Nagu Eestis käib ka Hollandis arutelu ingliskeelsete õppekavade ja välisüliõpilaste üle. Pildil välistudengid Tartu Ülikooli peahoone ees.

FOTO: Margus Ansu

Madalmaade valitsus on esitanud parlamendile seaduseelnõu hollandi keele kaitseks kõrghariduses. Ajaloolane ja literaat Jeroen Bult kirjeldab selleni viinud ühiskondlikku arutelu Hollandis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Venestamist tunda saanud eestlastele on riigikeele kaitsmine muidugi iseenesestmõistetav, aga ka Hollandi valitsus on lõpuks jõudnud niikaugele ja otsustanud teha suuremaid jõupingutusi ülikoolide ingliskeelestumise vastu. Haridusminister Ingrid van Engelshoven esitas 9. septembril parlamendile seaduseelnõu, mille eesmärk on tugevdada hollandi keele positsiooni kõrghariduses. Ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused peavad eelnõu järgi hakkama tõendama, et avatavatel ingliskeelsetel kursustel on lisaväärtus, ning rakendama meetmeid välisüliõpilastele hollandi keele õpetamiseks.

Seda sammu on mõjutanud kaks tegurit. Esiteks on Hollandis välisüliõpilaste arv viimastel aastatel kiiresti kasvanud: Hollandi peamine hariduse rahvusvahelistumise organisatsioon Nuffic teatas, et praegu viibib riigis ligi 89 000 välistudengit, mis moodustab 11,5 protsenti üliõpilaskonnast (2018. aastal 10,5 protsenti). Suurem osa neist on pärit Saksamaalt, Itaaliast ja Hiinast. Seetõttu ei tunne paljud Hollandi üliõpilased teravamat konkurentsi mitte ainult ülikoolis, vaid ka eluasemeturul. Üüritoa leidmine kampuses, mis pole kunagi olnud lihtne, on läinud piinarikkaks ja kalliks kõigile, sealhulgas välistudengitele.

Teiseks on enamik kõrgkoolidest asunud pakkuma oma õppekavu või nende osi inglise keeles, et lõigata kasu haridusturu avanemisest. Pärast riiklike õppetoetuste kaotamist 2015. aastal peavad Hollandi üliõpilased ise hariduse eest maksma ja soovivad iseenesestmõistetavalt oma õppemaksu eest ka kvaliteetset haridust. Nad on tõsiselt rahulolematud «seksikate» ingliskeelsete kursuste hüppelise kasvu pärast, mis on loodud eeskätt välisüliõpilaste ligimeelitamiseks ja rahuldamiseks.

Tagasi üles