Välistudengid õpiks rohkem eesti keelt

  • Küsitlus näitas, et 74% Mainori välistudengeid tahab õppida eesti keelt.
  • Vaid veerand vastanuist väitsid, et oskavad eesti keelt vähemalt algtasemel.
  • Vähesest eesti keele oskusest tingitud suhtlustõrked tõstavad õpimotivatsiooni.

Välisüliõpilaste sisseelamisprogramm Mainori kõrgkoolis.

FOTO: Marek Metslaid

Mainori ettevõtluskõrgkoolis tehtud küsitlus näitas välistudengite suurt huvi eesti keele õppe vastu. Martin Ehala analüüsib oma ülevaates õpimotivatsiooni, suhtlustõrgete ja eesti keele õppe mahu seoseid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sellest õppeaastast alates on ettevõtluskõrgkool Mainor Eestis esimene, mille õppekavades on välisüliõpilastele 12 ainepunkti mahus kohustuslikku eesti keele õpet. Varem oli Mainori bakalaureuseõppes eesti keele õppe maht kolm ainepunkti ning magistriõppes ei olnud üldse eesti keelt. Oktoobri keskel korraldasin Mainori välistudengite seas küsitluse, kuidas nad sellesse suhtuvad.

Küsitluse tegi Mainori kõrgkool oma elektroonilise tagasisidesüsteemi kaudu. Küsitluskutse saadeti laiali siselisti kaudu, vastamine oli vabatahtlik ning anonüümne, samas julgustasid õppejõud loengutes üliõpilasi küsitluses osalema. Küsimustik oli ingliskeelne. Vastused saatis 204 üliõpilast, see on kaks kolmandikku Mainori välistudengitest. Osalenuid oli üsna ühtlaselt neljalt õppekavalt: 70 protsenti neist õppis ärijuhtimise erialasid ja 30 protsenti IT-erialasid; 60 protsenti oli bakalaureuseõppes ja ülejäänud magistriõppes.

Küsitluse tulemused

Juba esmane analüüs seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, et välistudengid ei ole huvitatud eesti keele õppimisest. Nagu jooniselt näha, on 48 protsenti vastanuist väga huvitatud ja 26 protsenti huvitatud eesti keele õppimisest. Mittehuvitatuid ja ükskõikseid on alla 14 protsenti. Küsimusele, kuivõrd hästi vastab õppekavas olev eesti keele õppe maht vajadustele, vastas alla 21 protsendi, et ei vaja üldse eesti keele kursusi või sooviks neid vähem, 77 protsenti oli eesti keele õppe mahuga rahul või soovis rohkem. Rohkem eesti keele õpet soovis 75 protsenti neist, kellel ei olnud eesti keele õpet õppekavas üldse, ning 56 protsenti neist, kellel oli seda vaid kolme ainepunkti mahus. Seega pole kahtlust, et välistudengitel on niihästi huvi eesti keele õppimise vastu kui ka soovi teha seda mahus, mis tagab toimiva keeleoskuse.

Tagasi üles