Aleksei Lotman: Rail Baltica mõjuhindamine – jupikaupa raiumine või aeglane kuumutamine? (5)

Aleksei Lotman
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Oktoobri lõpul algas Tallinna ringteel Saustinõmmel Rail Balticu ehitus.
Oktoobri lõpul algas Tallinna ringteel Saustinõmmel Rail Balticu ehitus. Foto: Sander Ilvest

Mõni arvab, et kui koera saba raiuda jupikaupa, on tal vähem valus. Mul isiklik kogemus ses asjas küll puudub, aga teadjamad väidavad, et see ei pidavat toimima.

Ma kaldun neid uskuma. Samuti räägitakse, et kui konn kuuma vette visata, pidavat ta kohe välja hüppama, aga kui konnaga vett aeglaselt soojendada kuni keemiseni, siis jäävat loom rahulikult mõnulema, kuni on juba liiga hilja. Jällegi pean tunnistama, et pole ise järele proovinud ega soovita ka lugejatel sellist loomapiinamist kodus tegema hakata, aga mõte on selge selletagi.

Suurprojektide arendamisel harrastatakse tihti nende kahe lähenemise kombineerimist. Igal otsusel on palju etappe, kus algul on hea kosta, et mingi konkreetne asi tuleb alles edaspidi otsustamisele, ja hiljem jälle öelda, et see asi ju ammu ära otsustatud, kus te küll varem olite. Lõpuks ei saa murelik kodanik enam isegi aru, kas tal on külm või palav või mis üldse toimub. Ja kui asi on väga suur, hinnatakse selle mõju jupikaupa, nii on iga jupi mõju veel talutav. Seda nimetatakse vahel vorstilõikamiseks ja tuuakse ka keskkonnamõju hindamise halva praktika näiteks – ent ometigi tehakse seda üha uuesti.

Rail Balticu planeeringud kehtestati eelmise aasta algul maakondade kaupa, seega on jupitamise element olemas. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tehti siiski Eesti kohta tervikuna ja mõne näitaja puhul (nagu näiteks kliima) isegi arvestati mõju kolme naaberriigi peale kokku. Nii et teatud määral vaadet tervikule ikka arvestati.

Kaks aastat tagasi valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande järgi on ehitusel mitmesugused keskkonnamõjud, kuid need on ebaolulised, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Sisuliselt mööndakse aruandes, et ilma leevendusmeetmeteta on oodata tugevat negatiivset mõju eelkõige elupaikadele (nende kadumine ja killustumine), vähemal määral ka teistele näitajatele. Ent kui leevendusmeetmeid rakendada, on aruande järgi kõik kontrolli all.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles