Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata

Kadri Tammepuu
, Meie Eesti toimetaja
Copy
Kadri Tammepuu.
Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Kolm kuud tagasi läks meil pesumasin katki ja tuli osta uus, koos paigaldusega. Kohale saabunud töömehed jätsid endast lõpuks maha tavotijäljed, mida küürides mõtlesin endamisi, et eelmisel korral käisid kohal kiiremad-puhtamad meistrid ja järgmine kord valin teise firma.

Uuringud näitavad, et kolmandik organisatsioonide tootlikkusest sõltub juhtimisest. Riik on pidanud aga Tartu Ülikooli professori Maaja Vadi sõnul juhtimist äri osaks, mida pole vaja õppida.

Tõepoolest, 90 protsenti tööandjatest hoiab palgal kuni kümmet töötajat, mistõttu juhtimisvead eriti kaugele ei paista. Viis suurima töötajate arvuga organisatsiooni Eestis on siseministeerium, kaitseministeerium, Tartu Ülikooli kliinikum, Tartu Ülikool ja Põhja-Eesti regionaalhaigla. Kõigi omanikuks on riik ja konkureerida ega ka juhtimist arendada pole seal elutähtis, sest organisatsioonid jäävad igal juhul püsima. Kaks suuremat haiglat, mõlemas üle 4000 töötaja, jagavad omavahel pea poole patsientide ravirahast ja suure hulga eriarstide jaoks ongi Eestis valida vaid paari töökoha vahel.

Paljud meedikud, kel töökogemust meilt ja mujalt, toovad suurima erinevusena välja raviasutuste töökorralduse – tervishoiutöötaja piiri taga teeb erialast tööd, Eestis tuleb teha kõike. Hiljuti Tartu Ülikoolis valminud uuringust selgus, et 69 protsenti haiglate õdedest täitsid ka tööülesandeid, mis ei kuulunud nende kohustuste hulka, ja 88 protsendil juhtudest jäi osa õendustegevusi viimase valve jooksul tegemata. Eelistatult valiti tegemiseks need, millest jäi maha füüsiline jälg. Üle poole vajakajäämiste põhjus oli töökorralduses, mis õdede ülekoormuse või ajapuudusega seotud. Kirjeldatud suundumused puudutavad juba otse ka patsiendi ohutust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles