Kadri Tammepuu: oodates ootamatut

Kadri Tammepuu. Foto: Mihkel Maripuu

Teisipäeval tuvastati Eestis teine koroonaviirusega SARS-CoV-2 nakatunu, viirusekandjaid liigub siin tõenäoliselt ringi rohkem. Mõlemad haiged reisisid suuremas seltskonnas ja uued reisisellid saabuvad iga päev.

Tihti tuleb sihtkohta jõudmiseks kasutada ümberistumisi lennu-, rongi- ja bussijaamades, kus saab kokku mikroorganismide paabel. Haigestunuid on registreeritud 80 riigis. Terviseameti soovitusest desinfitseerida pärast ühistranspordiga sõitmist kindad ja kotisangad jääb ilmselgelt väheks, sest viirused vaid neile pidama ei jää.

Koroonaviiruseinfost tiine ümbrus pani mindki nädalavahetusel kohvikus terasemalt teenindajaid jälgima. Märkasin, kuidas eelmise kliendiga lõpetanud noormees haaras nurgast harja ja kühvli, et põrandale kukkunud praht kokku pühkida, seejärel asutas end täis saanud prügikotti välja vahetama. Koristamisega lõpule jõudnud, jätkas ta kliendile kohvi ja koogi serveerimist, haarates maiusetaldrikule mineval lusikal kahast – sellest nõgusast osast, mis suhu käib, mitte varrest. Leti tagant paistis kraanikauss, aga meie kohaloleku ajal seda ei kasutatud. Säästan lugejat seiklustest laualapiga, mis jõudis ilma puhastamiseta kohtuda paljude objektidega ja lebada erinevatel pindadel.

Eesti on õigusriik, mille kodanikud otsustavad ise, millal ja kuidas nad käsi või laualappe pesevad. Toidukäitlejatele kehtivad küll teatud nõuded, aga kõigi töötajate juurde, kel kätepesu veres pole, inspektoreid seisma ei jagu. Elanikele saab tõsisemaid kohustusi panna siis, kui epideemia peaks riiki jõudma. Aga mille alusel uus olukord kindlaks tehakse? Kahjuks ei õnnestunud terviseametilt ega sotsiaalministeeriumilt koroonaviiruse riiklikke tegevusplaane puudutavatele küsimustele vastuseid saada, sestap on raske hinnata, kui valmis me oleme – mis on päriselt tehtud ja kuidas koostööd harjutatud. Vägisi meenub poole aasta tagune Võru elektrikatkestus, kus kriisi lahendamisega püüti käigu pealt hakkama saada.