Ants Nõmper: eriolukord – sõjavägi kätepesu kontrollima?

Ants Nõmper. Foto: Erakogu

Aeg-ajalt arutatakse, millal saabub uue koroonaviiruse leviku peatamiseks õige hetk kuulutada Eestis välja eriolukord, nagu tegi seda veebruari teisel poolel Leedu.

Need, kes niimoodi arutavad, ei ole ilmselt teadvustanud, milleks eriolukord ette on nähtud.

Nakkushaiguste leviku vältimisega tegeleb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mis jagab nakkushaigused tavalisteks ja eriti ohtlikeks. Viimaste hulka kuuluvad katk, koolera, kollapalavik, tuberkuloos ja viiruslikud hemorraagilised palavikud. Gripp ega uue koroonaviiruse tekitatud Covid-19 ei ole hemorraagilised ehk veritsust esile kutsuvad ega ole seetõttu eriti ohtlikud nakkushaigused. Vaid eriti ohtlik nakkushaigus võimaldab õiguslikult inimest tema tahte vastaselt allutada tervisekontrollile, ravile ja paigutada teda karantiini.

Eesti on õigusriik ja austab inimese vaba valikut saada ravi või olla haige. Eesti ei ole Hiina, kus pannakse terved linnad karantiini. Kuna seaduse tähenduses eriti ohtlikku nakkushaigust Eestisse oodata pole, ei saa riik rakendada piiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku vältimise meetmeid – näiteks keelduda reisijat riiki lubamast. Suurürituste keelamiseks ei ole samuti alust, mistõttu homse Bryan Adamsi kontserdi ärajätmist riik nõuda ei saa.

Ka lasteaedadesse ja koolidesse võivad ilma haigustunnusteta lapsed vabalt minna. Terviseameti soovitused on omal kohal, kuid need ei ole õiguslikult kohustuslikud. Tööandja peab looma võimalikult nakkusohutud tööolud nii töötajatele kui ka klientidele. Konkreetset mõõdupuud ei ole, mistõttu võib arvata, et töötajal tuleb jätkuvalt tööl käia ja tööandjal võimaldada töölkäimist. Loomulikult on teretulnud töötajate-tööandjate kokkulepped, kuid õiguslikust seisukohast ei ole see olukord, mis annaks õiguse töötamisest keelduda.