Vladimir Sazonov: Kremli jalajäljed Tšehhis (1)

Vladimir Sazonov
, Sisekaitseakadeemia teadur
Copy
Kriitikud on Tšehhi presidenti Miloš Zemanit süüdistatud liiga sõbralikus suhtumises Venemaa presidendisse Vladimir Putinisse. Sellele viitab ka plakat mullu veebruaris Prahas toimunud meeleavaldusel.
Kriitikud on Tšehhi presidenti Miloš Zemanit süüdistatud liiga sõbralikus suhtumises Venemaa presidendisse Vladimir Putinisse. Sellele viitab ka plakat mullu veebruaris Prahas toimunud meeleavaldusel. Foto: David W Cerny/Reuters/Scanpix

Kesk-Euroopas asuval Tšehhil on oluline roll Euroopa julgeoleku seisukohast. Nähtavad rünnakud ja varjatud luuretöö on olnud sealse eksistentsi lahutamatu osa. Arvestades, et tegemist on slaavlaste sekka kuuluva rahvaga, näeb Venemaa seda riiki teise pilguga.

Siinkohal on tähis tuua välja mõned ajaloo verstapostid, mis aitavad paremini mõista Tšehhi riigi julgeolekuprobleeme. Tšehhi Vabariigi eelkäija oli Tšehhoslovakkia, mis eksisteeris aastatel 1918–1939 ja 1945–1992. Tšehhoslovakkia vabariik tekkis 1918. aastal Austria-Ungari impeeriumi lagunemise järel.

Tšehhoslovakkia mängis tähtsat ning strateegilist rolli Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikas, majanduses ja regionaalses julgeolekus. Selle riigi võtmepositsioonist said aru Euroopa agressiivsed suurjõud, Natsi-Saksmaa ja NSV Liit.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles