Perearst: sageli on terviseprobleemide taga varem kogetud vägivald

Ruth Kalda. Foto: Ove Maidla

Perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda (pildil), kes on aastaid tegelenud lähisuhtevägivalla äratundmise ja selle teadvustamisega perearstide hulgas ning algatanud teema õpetamise residentuuris, ütleb, et oskus vägivallale viitavaid märke oma patsientide juures ära tunda on perearstidel paranenud.

Kas perearstid märkavad vägivalda?

Viis-kuus aastat tagasi viis Eesti Avatud Ühiskonna Instituut perearstide hulgas läbi uuringu, millest selgus, et lausa 95 protsenti perearste on kohanud vastuvõtul naisi, kel esineb vägivalla tundemärke, nii füüsilisi kui vaimseid. 60 protsenti perearstidest ütles, et lisaks igapäevasele meditsiinilisele abile on nad ohvreid aidanud, valdavalt ollakse nõustaja rollis, soovitatakse pöörduda juristi, psühholoogi, politsei poole, antakse vajalikke kontakte jne. Teadlikkus ja oskus seda tähele panna on kindlasti kasvanud. Noortele õppivatele perearstidele oleme ka viimased kuus aastat iga aasta selle­teemalisi koolitusi korraldanud.

Kuidas on perevägivalla juhtumite arv viimasel ajal muutunud?

Kuna minul ametlikku statistikat kõigi perearstikeskuste kohta ei ole, saan lähtuda oma kogemusest. Ja see näitab, et sellest julgetakse rääkida enam kui varem. Väga sageli selgub, et praegu vaevava depressiooni, ärevuse, söömishäirete või alkoholiprobleemi taga on aastaid varem kogetud vägivald, ka seksuaalne.