Unearst: pikaajaline unevõlg ja uinutisõltuvus sillutab teed dementsusele

Eesti unemeditsiini seltsi president Heisl Vaher. Foto: Erakogu

Kui inimene magab aastaid liiga vähe, tekib ja süveneb vaimne allakäik, sama mõju on ka uinutite pikaajalisel kasutamisel, mis on kahjuks väga levinud, rääkis Eesti unemeditsiini seltsi president Heisl Vaher intervjuus Kadri Tammepuule.

Koroonaviirusega nakatunuid on vähem kui inimesi, kes ei saa sõba silmale, sest hirm tundmatu haiguse ees teeb ärevaks. Ärevus on omakorda rahuliku une vastand. Eesti unemeditsiini seltsi president Heisl Vaher soovitab unehäirete põhjusteni jõuda ja uinutite järele haaramise asemel kasutada une korrastamiseks psühholoogilisi nippe.

Kui tihti unetust ette tuleb?

Unetus on maailmas kõige levinum reaalne unehäire ja see võib nagu depressioongi aeg-ajalt inimese ellu tagasi tulla.

Kuidas depressioon unetusega kokku käib?

Depressiooniga inimene võib tunduda küll väliselt rahulik, aga kõrge võib olla sisemine ärevus, mida ta ei oska maandada. Depressioon kulgeb sageli koos unetusega ja vastupidi – unetus võib tekitada depressiooni. Mõlemat häiret iseloomustab kõrgenenud põletikunäitajate tase. Kui depressiooni ravida, alanevad põletikumarkerid ja unehäire leeveneb samuti. Sama juhtub, kui ravida unehäiret – väheneb depressioon.

Kuidas ärevus und häirib?

Praegu kohtab tihti koroonaviirusest tekkinud terviseärevust, sest inimesed ei tea, keda usaldada ja kust lugeda infot, millele oma otsustes tugineda, ka teadlased ei tea uuest viirusest kõike. Ärevushäire tähendab inimese ärksuse kõrget taset, mille maandamisega ta ise hakkama ei saa. Väga sageli tuleb unetu patsient vastuvõtule kaebusega, et päeva jooksul polegi nagu midagi viga, aga nii kui pikali viskab, tulevad tormlevad mõtted, mis ei lase uinuda.