Toomas Lemming: mets kasvatab kultuuri

Kaitsealused kuldkingad autori talumetsas, selles paigas ta metsa ei majanda. Naabruses asuvates firmametsades on kuldkingade kasvukohad nüüdseks hävinud. foto: Toomas Lemming Foto: Toomas Lemming

Talumetsaomanike ebavõrdne kohtlemine ajab neid oma maad müüma firmadele, kelle põhihuvi on majanduslik, mitte mets kui kultuuri ja looduse säilimise alustala, kirjutab talumetsaomanik Toomas Lemming.

Metsandus on viimasel ajal tihti päevakorral, kuid tahaplaanile on jäänud põhiprobleem. Metsanduse suunamine ei ole teeninud põhiseaduses sõnastatud Eesti Vabariigi põhieesmärke: säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust. Keskkonnaministeerium pisendab ja jätab kõrvale metsa kultuurilist funktsiooni, jättes selle tahaplaanile ka aastateks 2021–2030 koostatava metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamisel.

Eesti kestliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja kultuuri jätkusuutlikkus. Kultuur on jätkusuutlik, kui kultuurikandjate arv on arvukas, aktiivne ja järjepidev ning neil on soodne elu- ja majanduskeskkond. Kultuurikandjaks ei sünnita, vaid kujunetakse selles kultuurikeskkonnas.

Kultuur ja metsaomand

Meie põliskultuuri juured on maal. Eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid on loonud ning kujundanud maa ja metsaga seotud inimesed. Talupojakultuur on Eesti põliskultuur, see sõltub olulisel määral maa- ja metsaomanikest.

Eesti põliskultuuri ja eestluse kõige olulisemad järjepidevuse kandjad on elujõulised põlistalud, kus põlvest põlve on püsinud elavana traditsioonilised väärtused ja kohapärimus. Talud on peamised uute kultuuri järjepidevuse kandjate kasvatajad. Võime öelda, et põlistalu on rahvuse, keele ja kultuuri vääriselupaik. Kahetsusväärne on, et keskkonnaministeerium keeldus talumetsaomanike esindajat MAK2030 juhtkogusse kaasamast.