Kristel Siitam-Nyiri: luubi, piibu ja viiuliga kübermaailmas hakkama ei saa Paarkümmend aastat tagasi oli pangaröövi korraldamine ennekõike logistiline väljakutse: maskides ja relvastatud kurjategijad tungisid pangahoonesse, võtsid pantvange ja muukisid seifi lahti. Nüüd võib inimeste pangakontodelt miljonite varastamiseks istuda oma kodudiivanil, kui on vaid piisavalt nutti ja sülearvuti. Kuritegevuse struktuur on viimase aastakümne jooksul tunduvalt muutunud – tehnoloogiast on saanud horisontaalne mõõde enamiku kuritegude jaoks. Tänapäeval pannakse ligi kolmandik seksuaalkuritegusid toime internetti kasutades. Ligi 60 protsendil inimkaubanduse juhtumitel võetakse ohvriga ühendust just suhtlusmeedias. Eesti kuritegevuse statistika kinnitab, et suur osa kelmustest on kolinud internetti: kümne aastaga on arvutikelmuste peaaegu kahekordistunud, tavakelmuste arv aga poole võrra vähenenud.
Erkki Koort: tšehhid ja meie e-koroona Tegelikult plaanisin ainult Tšehhist kirjutada, aga mitte ühtegi päeva ega uudist ei möödu enam ilma koroonata. Kuidas me enne toime tulime? Kuidas me pärast toime tuleme? Mis seda «igapäevast koroonat» asendama hakkab? Praegu suudab see juba varjutada kõik muu. Huvitav on muidugi jälgida, et ajakirjanduse ja ühiskonna temperatuur ei peegeldu kuidagi valitsuse aktiivsuses. Igasugune meediaruum kihab, kuid valitsus alles kaalub, arutab ja soovitab.
Erkki Koort: Eesti ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus Eesti ambitsioon ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena saab üha selgemaks, muutudes samal ajal ka segasemaks. Välisminister Urmas Reinsalu tõi oma majandusjulgeoleku konverentsil peetud kõnes esile kaks peamist suunda, mille on sõnastanud vabariigi valitsus ja mida Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus järgib. Esiteks meie enda rahvuslikud huvid. Tõsi, need tuleb alati seada esikohale, kuid kas me suudame neid alati arusaadavalt sõnastada? Teine peamine suund on seista vastu agressioonile. See on ka meie peamine rahvuslik huvi, sest väikeriigi suur võimalus on, et superjõud järgivad kokkuleppeid. Kui agressor saab vabalt tegutseda, puudub väikeriikidel võimalus ennast kaitsta.
Erkki Koort: eesistumiseni läbi argipäeva Eesti on saanud taas eesistujaks. Seekord pole me eesistuja Euroopa Liidus, sest sinna on veel pisut üle kümne aasta aega, ega ka ÜRO Julgeolekunõukogus. Meie seekordne eesistumine on kaunis kodulähedane, kuid ikkagi oluline, sest oma särk ongi ihule ligemal. Eesti eesistumine Põhjamaade ja Balti riikide piirkondlikus koostööformaadis (NB8) ning kolme Balti riigi formaadis (B3) keskendub lähiregioonile, kuid selle piirkonna riigid mõjutavad poliitikat kogu maailmas.
Erkki Koort: Paunvere kool läheb ajateenistusse Kui Arno isaga kaitseressursside ameti kogunemispunkti jõudis, oli ajateenistus juba alanud. Seal olid ka teised tema klassi poisid. Üks keerutas pidevalt ringi, kõneldes mingitest uutest relvadest, millega punastele vajadusel vastu astuda ning mis pidavat olema tehtud Ameerikas. Tema tahtis minna eriüksusesse. Siis oli seal üks pikka kasvu punase peaga poiss, kes vahtis nukralt oma nööpidega saapaid, justkui teades, et peab need peatselt vahetama sõjaväesaabaste vastu. Tema oli tugev ITs ning lootis saada küberväe­juhatusse.
Erkki Koort: turvamees ei ela enam ammu Vabaduse puiesteel (1) Peatselt jõuab lõpule viis aastat väldanud protsess, mille raames võeti lahti ja pandi uuesti kokku turvaseadus. Tavaks on heita riigile ette vähest kaasamist ning liigset kiirustamist, mis sel korral ei tundu aga olevat teema. Viie aastaga jõuab nii mõndagi settida ja selgemaks saada. Vastulausena võib küll väita, et viie aastaga muutub elu nii palju, et regulatsioon jääb jalgu. Loomulikult on vaja teha üksikuid muudatusi, kuid liigselt kiirustades kipuvad detailid suuremat eesmärki hägustama. 1990ndatel kiiresti loodud õigusaktid peaksidki jääma minevikku, sest küpsuse tunnus on ka pisut rahulikum elutempo.
Erkki Koort: 2020. aasta julgeoleku taroskoop Kaardipakk on sassis. Täiesti sassis. USA õhulöök Iraagi rahvusvahelise lennujaama lähedal on märgiline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole tavapärane, et riigid korraldavad selliseid rünnakuid toimivate rahvusvaheliste lennuväljade juures, sest nii droonid, raketid kui ka plahvatused häirivad teatavasti turvalist lennuliiklust. See samm mõjutab teisigi riike, mis on niisugusest tegevusest praeguseni hoidunud. Droone endidki peetakse tänapäeval üheks enim lennuliiklust ohustavaks teguriks.
Tagasi üles
Back