Asendusarstid päästavad päeva Märke perearstipõuast leiab mitmest paigast Eestimaal. Aasta tagasi jäid perearstist korraga ilma Setomaa ja Palamuse elanikud ning osa Valga inimesi, suvel osa Audru rahvast, sügisel ähvardas sama saatus Risti elanikke ja aasta lõpus pani ameti maha üks Haap­salu perearstidest. Kõigis kuues kohas töötavad praegu asendajad. «Oleme juba kümme aastat ajutiselt asendanud Tsirguliina nimistut, mis vahepeal on jõudnud kolida Valga linna,» lausus Terviseagentuur OÜ omanik Madis Tiik, kes püüab viimased 15 aastat perearstikriisi asendusarstidega edasi lükata.
Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Kümne aasta jooksul vähenes perearsti nimistute arv 20 võrra: 805-lt 786-le. Täna piisab veel kahe käe näppudest, et kriisikoldeid Eesti eri paikades kokku lugeda, aga probleem süveneb. Pool aastat tagasi töötas 57 nimistuga perearsti, kelle vanus ületas 70 eluaastat. Kuus kuud hiljem on eakate tohtrite arv kasvanud 65-le ja kui siia lisada ka ajutised asendajad, siis on iga kümnes perearst vähemalt 70-aastane ja kolmandik neist vanusevahemikus 60–69 eluaastat.
Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Mitmel pool maailmas, nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, on lisaks haigla sünnitusosakonnale kasutusel ka teisi sünnitusabi osutamise viise: näiteks sünnituskodu ja haigla iseseisev ämmaemandusabi sünnitusosakond. Peale kulutõhususe on tõendatud ka mõlema turvalisus ning head tulemused nii emade kui ka vastsündinute tervisenäitajates, kirjutavad ämmaemand ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Annely Kärema ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dotsent Kadi Lubi.
Tagasi üles
Back